Esilehele
Test
Loobu
1. päev
2.päev
3. päev
4. päev
Pärast loobumist
Kaaluprobleemid

Ravimite ja abivahenditega loobumine

 

Suitsetamise vastane reklaam aegade tagant

 
 

Kui Te tunnete suitsetajat ja soovite, et ta suitsetamisest loobuks ning talle ei mõju jutt haigustest, kuna tal ei ole neist haigustest veel ühtegi ja ta loodab, et neid ka kunagi ei tule. Kui ei aita negatiivsete tuleviku stsenaariumite maalimine, paluge suitsetajal rääkida positiivsetest tunnetest, mida ta suitsetamisega saab, aga ilma suitsetamiseta ei saaks. Vastus - "Rahuldan suitsetamiskirge" - ei loe.

Küsige selliselt suitsejalt - MIDA SA VÕIDAD kui Sa suitsetad ning mida Sa kaotad kui sa enam ei suitseta ning kas on midagi mida sa võidad, kui Sa enam ei suitseta?

Aga mõistusega loobujatele kirjutame siin pisut veel seda, mida võib suitsetaja kaotada võrreldes mittesuitsetajaga.

Haigused ja suitsetamine

Südame-veresoonkonna haiguste kõige suurem ja ohtlikum riskifaktor on suitsetamine. Kui olete 2 aastat peale suitsetamisest loobumist suutnud endale kindlaks jääda, siis on teie risk haigestumiseks võrdne mittesuitsetajatega, kes pole kunagi suitsu teinud.

Suitsetamine võib tõsta vererõhku. Vererõhuravimite toime võib osadele suitsetajatele tavapärasest nõrgem olla.
Seetõttu on kõrge vererõhuga suitsetajatele kõige tähtsam suitsetamisest loobuda.

Suitsetamine suurendab ebanormaalselt maohappe produktsiooni, millega seoses mao limaskest kahjustub ja saab võimalikuks maohaavandi tekke, mis suitsetamise jätkumisel tõstab eluohtliku mao verejooksu ja maomulgustumise riski. Suitsetajatel esineb haavandtõbe kaks korda sagedamini kui mittesuitsetajatel ja suitsetavate haavandtõvehaigete suremus on 2 korda kõrgem võrreldes mittesuitsetajatega.

Tubakasuitsust organismi sattunud keemilise ühendid kogunevad vereringe kaudu uriini, et sealt väljuda põie kaudu. Olles tihedas kontaktis põie sisekihiga põhjustavad tubasuitsu komponendid põiekasvajaid.

Umbes 80% suitsetajate surmajuhtudest on tingitud kopsuvähist, bronhiidist, kopsuemfüseemist, südame isheemiatõvest ja teistest veresoonkonna haigustest. Ülejäänud 20% hulgas on haavandtõbi, kõri-, suukoopa-, söögitoru- ning põievähk jt. haigused.

Kui kirglik suitsetaja ei saa kopsuvähki, siis on tema saatuseks paljud muud tõved. Väljavaade surra kroonilise bronhiidi või kopsuemfüseemi tagajärjel on suitsetajatel 5-6 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Suitsetamist peetakse üheks ateroskleroosi teket soodustavaks teguriks. Südame isheemiatõbi ja südamelihaseinfarkt tabavad suitsetajaid 5-20 aastat varem kui mittesuitsetajaid. 

Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega.

Suitsetamisega kahekordistate osteoporootilise luumurru riski. Suitsetamine kahjustab luid mitmel viisil. Esiteks, suitsetajad kalduvad olema kõhnad ja see harilikult tähendab, et ka luud on kõhnad.

Suitsetamine põhjustab varasema menopausi. See tähendab, et saate vähem östrogeeni tähtsate luid ehitavate aastate jooksul. Suitsetamine võib samuti vähendada kaltsiumi absorbeerimise võimet. Ja kui alustasite suitsetamisega noorelt, võite panna end osteoporoosi ohtu hilisemas elus isegi siis, kui loobusite täiskasvanuna suitsetamisest. Suitsetamine kahjustab luurakke, takistab uue luu kasvu. Suitsetamine noores eas langeb ajale, mil keha ehitab üles enamuse oma luudest.