Vasknarva2
Previous Image |
Return to Thumbnails |
Next Image |
|
|
NARVA JÕGI - Peipsi järve kirdesopist välja voolav Narva jõgi on
Eesti kõige veerohkem jõgi, kuigi tal on pikkust vaid 75 km. Jõe
keskmine vooluhulk on ca 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis
korda. Veehulga aastane äravool on keskmiselt 12,53 km³, mille poolest
ka kuulus Emajõgi jääb kaugele maha (vaid ca 2,26 km³). Põhjus on lihtne
– kõik Peipsi järve voolavad veed (s.h. ka Emajõgi) pääsevad merre vaid
läbi Narva jõe. Arvukate Eesti poolelt Peipsisse suubuvate vetele
annavad märkimisväärset lisa ka Venemaalt Pihkva järve suubuv veerikas
Velikaja jõgi ja Narva veehoidlasse oma veed toov Pljussa. Just viimaste
veerohkuse tõttu olevat Narva jõe vooluhulk suurem kui kõigi teiste
Eesti jõgede veed kokku. Võib märkida, et Narva jõgi on suhteliselt noor. Veel viimase jääaja lõpus ja ka mõnda aega peale seda toimus jääsulamisvetest kujunenud Pihkva jääpaisjärvest äravool hoopis teises suunas. Näiteks Emajõe ürgorus oli vool vastupidine – Võrtsjärve nõo suunas ja sealt edasi Viljandi nõo kaudu läände. Paljude sajandite kestel on Narva jõgi olnud tähtsaks looduslikuks piirijõeks kahe tsivilisatsiooni vahel, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku Läänt slaavlaslikust õigeusklikust Idast. Nooremasse kiviaega kuuluvad leiud Joaorus, Siiverestis ja Riigikülas tõendavad asulate olemasolu jõe kallastel juba kauges minevikus. |
|
||
