|
|
Tapa raudteejaam rajati Paldiski-Narva raudtee ehitamisel 1869. a. koos
jaamahoonete, veetorni, lahtise reisijateplayvormi ja mitmete
kõrvalhoonetega. Tapa-Tartu raudteeharu ehitamisel lisati 1876. a.
depoo, remondikoda (pole säilinud) ja teine platvorm.
Jaamahoone on ebasümmeetrilise põhiplaaniga, kahe võrdse
pikifassaadiga. Lääneotsas on einalauaruum, keskosas ja kahekorruselises
idaotsas ooteruumid, piletikassad ja ametiruumid. Peasissepääsu rõhutab
keskrisaliit, mida kroonis dekoratiivse haritornikesega peaaegu
ristkülikuline, hiljem tunduvalt lihtsustatult kaarjaks ehitatud
frontoon. Hoone nurgad ja keskrisaliit on jämedalt tahutud paekividest,
paekarniisiga sokkel vahelduvalt tellis- ja paemüüritisest,
poolkaarsillusega kõrged aknad ja uksed on rühmitatud kahe- ja
kolmekaupa. Hammaslõikega peakarniisi kroonis raske paekivist rinnatis
(lammutatud). Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest
paest tahutud vööd, aknagruppide vahelisi seinaosi paekvaadrist rustika
aknaservades. Hilisemate ümberehitustega on hoone arhitektuuri tunduvalt
vaesustatud.
Jaamahoonest Narva pool paikneb lakoonilistes vormides võimas kahe
paagiga ja tellisseintega veetorn (vaata eelmist pilti)
Hubert Matve Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V.
Raam. Tln., 1997
|
|