Porkuni paemuuseumi juurde kuulub looduslik osa - vana paemurd Porkuni mõisa kunagise pargi loodeservas. See paemurd on ordoiviitsiumi ladestu noorima, porkuni lademe levila.

Lademe paksus on heitlik, 1 - 32 m, suuremas osas 3 - 7 m. Porkuni nime tõi Eesti geoloogiasse E.Eichwald (1854). Porkuni murd on üks rikkamaid ordoviitsiumi lõpu fossiillide leiukohti maailmas. Siit on aegade jooksul kindlaks tehtud üle 150 kivistiseliigi.

Muuseumi asutamise aegu võsast välja puhastatud Porkuni murruseinas on läbilõikes näha neli kihti.

Paeseinas ei paljandu Kamariku kihistik, mis on Porkuni lademe kõige noorem osa ja mis lõpetab ordoviitsiumi ladestu läbilõike Eestis. Porkuni lade ja tema stratotüüp huvitavad paeuurijaid kogu maailmast.