|
| Muul |
|
|
| Esiaja lõpul
meresõidu arenedes oli Saaremaa ja Muhu vaheline Väike
väin laevatatav (sügavus 4-5 meetrit) ja meelsasti
kasutatav veetee. Siit pääses hõlpsasti Pärnusse ja
Riiga. Väina (Daugava) ja Pärnu (Embecke) jõelt
Skandinaaviasse siirduvad alused navigeeriti
terristilise (maamärkide järgi) kohamääramisega nii
sagedasti kui võimalik rannajoont jälgides.
Lahtised, puuduliku varustusega laevad vältisid
torme, udu ja pimedat aega avamerel ning tugevaid
hoovusi avatud rannikumeres, nagu need esinevad Kura
kurgus ja Saaremaa läänerannikul. Võib arvata, et
Väikese väina ja Soela väina läbimise järel suudeti
Hiiumaa Ristna neeme järgi orienteerudes jõuda
kindlamini niinimetatud Idatee (Austrvegr) sõiduvetele
Soome saarestiku lähistel.
Tollaegsetel laevadel oli üksainus suur raapuri ja
selle veonurk pidi valitseva tuulesuuna suhtes sobima
laeva kursiga. Seepärast valiti kurss kas läbi Väikese
väina või otse läbi Hari kurgu. Väikese väina ääres aga
asusid Tornimäe linnus ja sadam, Muhu linnus ja
Maapensaare linnus sadamaga. Peale selle paiknesid siin
ohverdamiskohad Orineemel (Orinõmme) ja Sorul (siia
rajati keskajal ka kabel) ning puhta heakvaliteedilise
joogivee allikas Pulli panga lähedal meres, mida laevad
kasutasid veevõtmiseks veel 1920. aastatel.
|
|
|
|
| Orissaare |
|
|
| Orisaare küla on
esmakordselt mainitud 1464. aastal ordumeistri
testamendis Orezare küla nime all. 1532. aastal on teda
mainitud Orevali nimega. Orissaare nime saamisele on
kirjanduses kaks varianti. Sõna "ori" ei tähenda, mitte
orja vaid on sõna "täkk" tähenduses vanasti. Teine
variant on, et see on tähenduses "suur" - Muhu poolt
vaadates Saaremaale oli see nendega võrreldes suur saar
st. Suursaar. Orissaare ajaloosündmuste konkreetsem
dateerimine algab aastatest 1227-1233, millal piirkond
läks Mõõgavendade (hilisem Liivi) Ordu valdusesse.
Pärast saarlaste Jüriöö ülestõusu mahasurumist alustas
ordu Maasi mereranda karistuseks linnuse ehitamist.
Kahjuks lasti see 1576. a. strateegilistel kaalutlustel
õhku ning varemeis seisab ta praeguseni. Kuid alanud on
selle restaureerimine. Praeguse valla piirid kujunesid
välja 1990.aastal, mil Pöide vald eraldus senisest
suurvallast omaette vallaks.
|
|
|
|
| Orissaare 2 |
|
|
Orissaare
Kultuurimaja on valminud 1959.a. ja kujunenud valla, kui
ka Ida-Saaremaa kultuurikeskuseks, kuna ta mahutab saali
kuni 300 inimest. Siin toimuvad kontserdid,
teatrietendused, tantsuõhtud ning piirkondlikud ja
vallasisesed üritused.
Kultuurimaja kasutab väga palju Orissaare Gümnaasium,
kuna saal koolil puudub. Sageli on kasutajaiks veel
Orissaare Muusikakool ja kohalik lasteaed |
|
|
|
| Orissaare 3 |
|
|
Kui 1645. a. oli
Orissaares vakuraamatu andmeil 7 talu ja vabadikke kokku
127/8 adramaaga, siis 1771. aastaks oli järel vaid vaid
1/4 adramaa suurune Kestlase Mickeli talu. Ilmselt
taandas asustust kõvasti Põhjasõda ja katk. Mõis liitis
peremeheta maad oma maadega. Orissaare liideti 1786. a.
Tumala Stackelbergide mõisaga ja oli viimase karjamõis
kuni mõisade võõrandamiseni. Sadama juurde ehitati
postijaam ja sadamakõrts. Orissaares hakati pidama laatu
ja turupäevi. Sadam kihas uisuga reisjaist kuni 1896.
aastani, mil valmis Väikese-Väina tamm.
1881. a. ühendati väikesed mõisavallad (praeguse
Orissaare valla piires oli neid kokku kaheksa)
suuremateks omavalitsusüksusteks. Esimene ja suurim oli
Maasi ordu - hilisem riigimõis ja üks nooremaid ja
väiksemaid oli Rannaküla eramõis.
Tekkisid Jaani kihelkonna Maasi vald ja Pöide kihelkonna
Uuemõisa vald. Maasi sai Orissaarest mõisatööliste
eluasemekohad ja Uuemõisa - mõisamaadõunapoolt
postimaanteed. Nii tekkis Orissaare arengus sulgseis -
kumbki vald polnud huvitatud oma keskuse toomisest valla
piirile. Vaid kaupmehed ehitasid siia oma maju.
|
|
|
|
| Panga pank 1 |
|
|
| Panga (Mustjala)
pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal.
Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m.
Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku
pankadest. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub
Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel. Kõrgeim
koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal
jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m
kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole.
|
|
|
|
5 of 7
