|
|
|
East-Virumaa.
East-Virumaa is the northeastern county of Estonia. It is
surrounded by water from three sides. Gulf of Finland bounds
the county from north. From east river Narva that is a
border between Estonia and Russia. From south lake Peipsi.
From the west border that runs only in the middle of forests
and swamps starts West-Virumaa. But there is enough room for
beautiful health resort areas in East-Virumaa. Beautiful
shores can be found in Sillamäe and Narva-Jõesuu.
Lüganuse-Purtse is low flow area of the Purtse River is an
ancient settlement place , where everywhere one can follow
the traces of human activity. Wide valley of the river is
under fields. Interesting sight is Purtse fortress, Hiiemägi
and Lüganuse church, also nice views to the sea and
to artificial landscape in the distance. Valaste
Waterfall in Ontika is the highest in Estonia - with
a fall of 20m. The Waterfall was formed quite recently years
ago in the course of draining works. You can observe both
the Waterfall and the consequences of its activity from the
observation platform. Kuremäe Convent was erected in
1892 under the supervision of Prince Sergei Shahhovskoi.
There is a beautiful Main Church and a big park with
numerous accompanying buildings and gate towers in the
Convent. About 100 people live in the Convent. There is an
oak growing in the Convent garden with a circumference of
4.3m, it is also known as a Holy Tree among religious people.
Purtse Vassal House – the supposed building date is
1533-1565 and it is connected with the passing of the Purtse
Manor to the Taube Nobility. During its history the Purtse
Vassal House has burnt down several times and rebuilt again.
Particularly hard times for the House were during the
Livonian War and the North War. Currently concerts and
exhibitions are held in the restored Vassal House and it is
possible to hold different events there.
|
|
|
Ida-Virumaa paikneb Eesti kirdeosas Soome
lahe kaldal, ulatudes Soome lahe lõunarannikust Peipsi järve
põhjakaldani. Maakond hõlmab endise Virumaa idaosa ning osa
endise Tartumaa põhjaosast. Maakonna pindala on 3364 km²,
mis hõlmab kogu Eesti territooriumist 7,7%. Põhjast piirneb
maakond Soome lahega, idast Vene Föderatsiooniga, lõunast
Peipsi järvega, edelast Jõgeva maakonnaga ning läänest
Lääne-Viru maakonnaga. Maakonna keskuseks on Jõhvi linn.
Ida-Viru maakond paikneb maastikulise
liigestuse järgi viies maastikurajoonis: põhjarannik,
Kirde-Eesti lavamaa, Jõhvi kõrgustik, Alutaguse ja Peipsi
rannik. Põhjarannik on peaaegu kogu maakonna ulatuses järsk
pankrannik, kuhu jääb Põhja-Eesti pankranniku kõige kõrgem
ja suurejoonelisem osa. Ontika kohal ulatub pankrannik 56 m
üle merepinna. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub
Eesti kõrgeim juga - erinevad mõõtmised küünivad 20-25
meetrini. Kirde-Eesti lavamaa hõlmab paekaldast lõuna poole
jääva vahelduva laiusega maa-ala, kus aluspõhi ulatub
maapinna lähedale. Lavamaa on juba muinasajast tihedalt
asustatud. Tähelepanuväärseteks pinnavormideks lavamaal on
Uhaku karstiala ja aluspõhjalise tekkega Vaivara Sinimäed (max
84,6 m ü.m.p.).
Põlevkivi kaevandamisega seoses on
Kirde-Eesti lavamaa reljeefis tähtsal kohal mitmesugused
tehispinnavormid: terrikoonikud, elektrijaamade tuhaplatood.
Terrikoonikud on suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid
Eestis. Kiviõli - Sonda tee äärsete terrikoonikute tipud
küünivad 101 ja 107 meetrini. Jõhvi kõrgustik hõlmab kõrgema
piirkonna Kohtla-Järvest ja Jõhvist lõuna poole kuni
Atsalama ja Ohakvere külani, kus kõrgused ulatuvad 60
meetrini.
Alutaguse maastikurajoon on eelnevatega
võrreldes ulatuslikum ning hõlmab suurima osa maakonnast.
Selle ala reljeef on kujunenud jääaja lõpul. Mandrijää
servakuhjatised on kujundanud Iisaku-Illuka oosistiku,
Kurtna mõhnastiku, Mäetaguse - Sildoja oosistiku. Alutaguse
maastikurajoonis paiknevad ka kõrgeimad looduslikud kohad
maakonnas: Iisaku oosi Tärivere mäe kõrgus on 94 ü.m.p.,
Kuremäe kõrgus on 92 m. Peipsi järve rannajoone erinevaid
asendeid märgistavad Alutaguse lõunaosa soodes olevad
rannamoodustised, mida kohalik elanikkond kutsub griivadeks
ja mis on kuni 20 m kõrgused. Alutaguse on Eesti
sooderikkaim piirkond; siin asub Eesti suurim, Puhatu
soostik, samuti Muraka, Ratva, Seli ja Sirtsi soo. Peipsi
rannik on maakonnas suuremalt osalt luiteline, ainult
edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand.
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi:
põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi.
Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla,
läänepiiril kaunis Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Maakonna
põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km
Peipsi järve randa ning idaosas 48 km Narva jõe (kohati ka
veehoidla) kaldajoont.
